Avaldused, ettepanekud ja vastuväited

Jõelähtme Vallavalitsus
Jõelähtme Vallavolikogu
Jõelähtme vald
74202 Harjumaa


Jõelähtme valla külavanemate pöördumine                                                                         10.03.2010


Seoses Maardu II Graniidiakaevanduse KMH heakskiitmise otsusega Keskkonnaministeeriumi poolt
pöördume Jõelähtme Vallavalitsuse ja Volikogu poole ettepanekuga

Palume Jõelähtme vallal esitada Keskkonnaministeeriumile taotlus Maardu II graniidikaevanduse kaevandamisloa taotluse avalikuks väljapanekuks.
Oleme teadlikud, et kaevandusloa avalik väljapanek peeti Keskkonnaministeriumi poolt ära juba  2007.a-l kuid sel ajal ei olnud läbi viidud veel Keskkonnamõjude hindamist (KMH). Nüüd, kui KMH on läbi viidud ja mõjud teada, palume anda avalikkusele veelkord võimalus oma seisukohtade väljendamiseks. Kuna KMH käigus ei olnud piisava põhjalikkusega lahendatud kõik probleemid, sooviksime neile veelkord tähelepanu juhtida.

Anname teada, et toetame Jõelähtme Vallavalitsuse otsust vaidlustada  Maardu II graniidikaevanduse Keskkonnamõjude hindamise aruande heakskiitmise otsus.
Keskkonnamõjude hindamise aruandega ei saa nõustuda kuna kavandatava tegevuse mõjusid ei ole piisavalt uuritud, KMH aruande kohaselt ei ole selged kavandatavad tootmismahud ning sellisel juhul võib öelda, et kaevandamise mõjusid ei saagi adekvaatselt hinnata.

Esitame Jõelähtme Vallavalitsusele ja Vallavolikogule taotluse mitte nõustuda kaevandamisloa andmise ja Maardu II graniidikaevanduse rajamisega.

Soovime, et vald kasutaks kõiki kohaliku omavalitsuse üksusele laienevaid seadusandlusest tulenevaid meetmeid oma kodanike elamisväärse elukeskkonna säilitamise kaitsmiseks.

Jõelähtme valla elanike esindajatena ootame me kaitset oma vallavalitsuselt ja avaldame igakülgset toetust valla püüdlustele ära hoida planeeritavat ulatuslikku kaevandustegevust

Lugupidamisega,

Piret Pintman Hellaste      Võerdla küla külavanem
Andres Viirpalu                   Ülgase küla külavanem
Kaidy Kütt                             Koila küla külavanem
Taimi Saarma                     Jõelähtme küla külavanem
Tiia Välk                                Loo- ja Vandjala külade külavanem
Tõnu Truumaa                    Kostivere alevikuvanem
Eili Juhkam                          Kostiranna küla külavanem
Jaak Nairismägi                 Rebala küla külavanem
Raivo Kuuskmäe               Parasmäe küla külavanem
Kati Remmel                      Jägala-Joa küla külavanem
Veljo Haavel                        Koogi küla külavanem
Priit Parktal                          Manniva küla külavanem
Sirje Põllu                            Neeme küla külavanem
Alari Eskor                           Haljava küla külavanem
Merike Metstak                    Kallavere küla külavanem

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Hr Madis Metsur
AS Maves
Marja 4d
10617 Tallinn
15.11.2009


ETTEPANEKUD, KÜSIMUSED JA VASTUVÄITED                                                                   15.11.2009


Seoses Ehitusmaavarade arengukava aastateks 2010-2020 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esialgse aruande avalikustamisega soovin esitada mõned ettepanekud, küsimused ja vastuväited eelpoolnimetatud aruande kohta.

1.Arengukava eelnõu koostamise aluseks on Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030.
Lk 13, Selles dokumendis on kirjas: “...Viimastel aastatel on Euroopas hakatud pöörama tähelepanu õhku saastavatele tahketele osakestele PM 2,5 mida loetakse veelgi ohtlikemaks kui on tahked osakesed PM 10. Koostamisel on seda ala reguleerivate direktiivide asjakohased täiendused...”
KSH aruandes pt. 6.5 Õhu kvaliteet (lk41)
-Millal Eestis hakatakse mõõtma õhku saastavaid tahkeid osakesi PM 2,5 ?
-Kas käesolevas KSH-s arvestatakse väljatöötamisel olevate ja muutuvate normidega?
-“Eelkõige Tallinna ümbruses tuleb arvestada peenosakeste ja üldtolmu fooni ja õhusaasteallikate võimalikku kumulatiivse mõjuga, mis ilma leevendusmeetmetmeid rakendamata võib kaevandamiskoha juures viia normi ületamiseni (kavandatavate Loo lubjakivikarjääri ja Maardu graniidimaardla KMH aruannete põhjal (28) ).
Nendes KMH-des on arvestatud vaid PM 10-ga. Peale seda ala reguleerivate direktiivide asjakohaste täienduste tegemist ja tahkete osakeste PM 2,5 arvesse võtmist õhusaaste mõõtmisel muutuvad Loo lubjakivikarjääri ja Maardu graniidimaardla aasta keskmised saasteainete konsentratsioonid kohalikule elanikkonnale veelgi ohtlikumaks.
Kas selle võimalusega arvestatakse Ehitusmaavarade arengukava KSH koostamisel?
2. Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 lk. 51 öeldakse: Tehiskeskkond ei domineeri rohelise elukeskkonna üle, loodusmaastikud ja traditsioonilised kultuurmaastikud on säilinud...”
-Harjumaal, Jõelähtme vallas asuvad Maardu graniidimaardla ja Maardu lubjakivimaardlad asuvad Rebala muinsuskaitseala territooriumil. Kuna võimalik kaevandamine läheb vastuollu Rebala Muinsuskaitseala eesmärkidega ning säästva arengu seadusega, arvata need mõlemad  maardlad maardlate nimekirjast välja. Kogu Rebala muinsuskaitseala on registreeritud kinnismälestisena, registri numbriga 27015, mis on arvel registris alates 10.02.1998.a.Vt. kaart http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis .
3. Ehitusmaavarade kaevandamise sotsiaalset mõju käsitletakse kaevandamispaiga keskkonnamõju (lk 45) hinnangus harilikult tööhõive ja inimese tervise kontekstis. Tööhõive osas tähendab ehitusmaavarade kaevandamine nii kaevandamisega kui ka  ehitusmaavara transpordiga seotud lisatöökohti kaevanduspiirkonnas.
-Kas on arvestatud, et suuremate kaevanduste puhul ei ole kogu vajalikku professionaalset kaadrit kohapeal ning tööliste transport kaugematest piirkondadest ning nende võimalik vajadus majutamiseks on lisakoormus keskkonnale? ( Nt Maardu Graniidimaardla kuhu planeeritakse luua 35-300 uut töökohta ning osa vajaminevast personalist loodetakse palgata Ida-Virumaa põlevkivikaevanduste kogemustega kaevurite hulgast.

Lugupidamisega,

Piret Pintman-Hellaste
Võerdla külavanem
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Keskkonnaministeerium
Narva mnt 7a
15172 Tallinn

Koopia:
Jõelähtme Vallavalitsus
Jõelähtme vald
74202 Harjumaa


ETTEPANEKUD, VASTUVÄITED JA KÜSIMUSED                                                             17.mai 2009


Seoses Maardu II Graniidikaevanduse keskkonnamõjude aruande dokumendi lisade avalikustamisega www.vool.ee koduleheküljel ning 5 mail. 2009 Jõelähtme Rahvamajas toimunud KMH avalikul arutelul saadud informatsiooniga soovin esitada mõned täiendavad küsimused ja tähelepanekud eelpoolnimetatud  KMH aruande kohta.

1.Lisa 3.2 ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE
Teede ehituse tehnilisest  iseloomust lähtudes on põhivajadus killustiku järele aprillist-oktoobrini. Sama informatsioon – kaevandustegevuse põhiraskus jääb 7 suvekuule- on läbi käinud ka varasematest graniidikaevanduse projekti tutvustavatest materjalidest.
Modelleerimistulemused on esitatud aasta keskmistena.
Peatükk 4. Kokkuvõte lk 31”... Paraku on tulenevalt graniidikaevanduse tööst ületatud peen ja üldtolmu saastatuse taseme piirväärtused ja seda isegi aasta keskmiste tulemuste puhul. Ületamiste peamiseks põhjuseks on graniidikaevanduses toorme käitlemisest tekkivad ülikõrged PM10 ja TSP heitkogused...”
Siit võib järeldada, et aprillist oktoobrini on saastatuse piirnormid ilmselgelt ületatud. Loa taotlusel ei ole ka arvestatud samas piirkonnas aktiivselt tegutseva lubjakivikärjääri tolmuga
OÜ Geo Kes on koostanud Maardu Lõunakarjääris tegutseva AS Turgel Grupi tellimusel Tuulteroosi kus on välja toodud kuude kaupa läbilõikes statistiline tuule puhumise suund. Sealt selgub, et valdavalt on tuul edela-lääne suunast. St kõik saastevormid kanduvad ida-kirde suunda ehk Võerdla külla. Kuna tegemist on sesoonse tootmisega siis miks ei ole koostatud ka graniidikaevanduse, kui oluliselt suurema saastetekitaja, projektis sesoonset tuulteroosi ja seda arvestatud kõikide lähipiirkonna elanikke mõjutavate saastevormide hindamisel. Saaste jaotamine aasta keskmiseks ja tuulte suuna sesoonse erinevuse mitte arvestamine ei ole õige hinnang.


2.Lisa 4 PÕHJAVEE PROGNOOS
1.Lk 11. Võerdla küla puurkaevu (16477) veetaseme langemise oht avarii korral 50-60m. Kas saab kasutada sama, olemasolevat pumpa sügavamale laskmiseks või hakatakse alles siis projekteerima? Millised on garantiid, et veetaseme alanemise võimalikud väljatoodud numbrid ka paika peavad?
Kui kaua võtab aega informatsiooni edastamine vee lõppemisest, projekteerimisest ja asjaajamisest kuni pumpade sügavamale laskmiseni ja veevarustuse normaalse taastamiseni elanikele? Kas vahepealset aega võib käsitleda kui elukeskkonna halvenemist?
Veevarustus kaevanduse mõjupiirkonnas tuleb tänapäevaselt lahendada enne võimalikku põhjavee taseme alandamist piirkonnas.
Veevõtu andmed aastast 2007 ei ole pädevad otsuse tegemisel kuna peale 2007 aastat on mitu maja külas renoveeritud ja torustik majja ühendatud. Seega on tegelik vee tarbimine nüüd juba suurem kui KMH aruandes välja toodu. Sama kehtib ka Rebala küla kohta.
2.Lk 8. “...Avarii korral kaetakse esimese 50-100 päeva juurdevool põhiliselt karjääriveekogude arvelt ning alles seejärel toimuks veetarbijaid mõjutav veetasemete langus Ordoviitsiumi- Kambriumi veekihis. See on piisavalt pikk aeg avarii likvideerimiseks...”
Kohalike elanike tähelepanekute järgi on juba praegu mingil põhjusel alanenud fosforiidi maa-alal olevates karjääri veekogudes vee tase märkimisväärselt.
Kas kadunud vesi endistest fosforiidikarjääridest ohustab ülemisi põhjavee kihte? Kui nii, siis on arvatavasti ka Ületee talul vaja viia kaev C-V veekihti. Tallinna Prügila ohtusid hinnates oli üks kindlamaid väiteid, et need karjäärid on kindlalt suletud. Eeldan, et vastus sellele küsimusele annab ehk ka ettekujutuse tegelikest põhjavee liikumistest.

Koosolekul kinnitati arendaja poolt ka mitmel korral, et kinnisvara hindamist kaevanduse  ja  tööstuspargi piirkonnas ei peeta vajalikuks kuna kinnisvara hinna langust ette ei nähta. - Selles väites ei ole arendajaga nõus.
Millised on kahjud ja kuidas kindlustushüvitisega neid korvata (osad protsessid on pöördumatud), kuidas kahju eelset olukorda taastada, võib osutuda osadel juhtudel ka ükskõik millise raha eest  võimatuks. Kaevandamise pika aja tõttu kestab see mõju praktiliselt kogu põlvkonna elu jooksul.
Sotsiaalmajanduslike mõjude peatükis palun tuua välja järgmised punktid:

Mitmel korral väideti arendaja ja keskkonnamõjude hindaja poolt, et kaevandustegevus ei too kaasa lähipiirkonnale mitte mingisuguseid ohte. Sellise väite esitamine ja sellele lootmine ongi kahjuks kõige suurem oht.

Lugupidamisega,
Piret Pintman-Hellaste
Võerdla külavanem

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Keskkonnaministeeriumile
Narva mnt 7a
15172 Tallinn

Jõelähtme Vallavalitsusele
Jõelähtme vald
74202 Harjumaa


TEABENÕUE                                                                                                                       10.05.2009


Seoses OÜ Vool töösoleva Maardu Graniidikaevanduse OÜ projekti KMH aruande valikustamisega internetileheküljel www.vool.ee soovin esitada päringu KMH punkti “ Mäeeraldise teenindusmaa asukohaplaan eksperdi soovitusel” kohta.

Eelpoolnimetatud punkt sisaldab  OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud kaarti mille koostamisel on kasutatud ka Jõelähtme valla üldplaneeringu materjale.

Palun selgitada, mille alusel on määratud sellel  kaartil oranzi joonena Võerdla küla tuumikut keskelt risti läbiv Väärtusliku maastiku piir.
 Väärtuslike maastike piirist on välja jäetud Vainu talu (24504:004:1020) kus asub Rebala TP järgi väga väärtuslik elamu (1930), Tõnikse talu (24504:004:0155), suur osa  Toomla talust (24504:004:0159), enamus Võerdla küla säilinud kiviaedade võrgustikust, paekivihooneid, kaitse alla võetud kultusekivid küla elanike haritavatel põldudel, mitmeid kinnistuid väärtuslike niidualadega.

 Millise printsiibi või hinnangu alusel on tehtud valik ja määratletud need hooned ja maaüksused mis on vastavalt ühele või teisele poole piiri jäetud.

Meile teadaolevatel andmetel kuulub Võerdla vana küla TERVIKUNA Rebala Muinsuskaitseala miljööväärtuslikku hoonestusalasse, lähtudes printsiibist: terviklik miljöö, ajalooliselt välja kujunenud külastruktuur, hoonestusviis, ühtne ja omanäoline arhitektuur ja haljastus.


Lugupidamisega,

Võerdla küla elanike ja kinnistuomanike nimel

Piret Pintman-Hellaste
Võerdla külavanem
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Keskkonnaministeeriumile
Narva mnt. 7a
15172 Tallinn

Koopia:
Jõelähtme Vallavalitsusele
Jõelähtme vald
74202 Harjumaa



ETTEPANEKUD, VASTUVÄITED JA KÜSIMUSED                                                                 28.aprill 2009

Seoses 9.aprillil 2009 Riigi Teataja Ametlikes Teadaannetes ja Jõelähtme Valla koduleheküljel 
OÜ Maardu II Garaniidikaevanduse kaevandamise loa taotluse keskkonnamõjude hindamise aruande avalikustamisega soovime välja tuua Võerdla küla elanike ja kinnistuomanike seisukohti. Juhtida Teie tähelepanu vastuolulise, aegunud ja seadusi mitte arvestava informatsiooni kasutamisele eelpoolnimetatud KMH koostamisel. (Dokument 7-l lehel)

I PÕHJAVESI
Lk. 13. “...Tõenäoliselt ei ole võimalik põhjavee lekkimist sahti rajamise ajal täielikult vältida...”
Lk. 48. Peatükk 5.1.1. Ressursikasutus. Põhjavesi reostub, sinna imbub karjääri trenaazidest reostunud vesi ja toimub alaliselt selle paratamatu kaeveõõntesse imbumine. Tõenäoliselt jäävad veeta ümbruskonna veetarbijad.

Lk. 19, joonis 3. on esitatud kaart kavandatava tunneli asukohaga. Kaardi legendi järgi  tähistab sinine täpp antud piirkonnas Cm-V veekihi töötavaid puurkaeve. Kas OÜ Loo Vesi hallatav puurkaev Võerdla külas ei kuulu nende kaevude hulka? Seda ei ole kaardile märgitud (ka Rebala ja Ülgase kaevud mitte) Kas OÜ Loo Vesi hallatavate Võerdla, Rebala ja Ülgase puurkaevude märkimata jätmine kaardile on põhjendatud?

Lk. 55-56 Peatükk 6.3.2. Avariide mõju Kambrium-Vendi veekihile "musta stsenaariumi" korral. Milline on Võerdla küla puurkaevu pumba absoluutkõrgus ja kas vajadusel saab seda sügavamale lasta?
Kuidas on plaanis lahendada vee probleem Ületee talu elanikele? Kuna Ületee talu jääb küla tuumikusse rajatud OÜ Loo Vesi puurkaevu teeninduspiirkonnast kaugele, kasutavad nemad vaid oma isikliku kaevu vett.
Ei ole arvestatud, et ka Tallinna Prügila suurendab veesaaste võimalust. Kas on arvestatud võimalusega, et lõhkamistegevusest tulenevast vibratsioonist saavad rikutud prügimäe alused kaitsekihid?

Lk.31. Peatükk 4.3.4. Hüdrogeoloogilised tingimused. “...Lõunakarjääri idaservas toimuv lubjakivi kaevandamine (AS Maardu Kivi) ei mõjuta vee tasemeid. Kaevandamine toimub väljakujunenud aluspõhjaliste veekomplekside veetasemest kõrgemal, lõhketöödeta...”
Väide ei ole tõene! Maardu lõunakarjääris kaevandavad ka ettevõtted, kes teostavad lõhketöid. Nt. OÜ Ramonseni kaevandamistegevuse käigus. Kusjuures aegajalt on laengud nii tugevad, et seavad ohtu lähiümbruse elanike hoonete konstruktsioone ning mõjuvad ärritavalt nii inimestele kui ka koduloomadele. Sellisest tegevusest oleme korduvalt teavitanud ka Tervisekaitseinspektsiooni, Keskkonnaametit, Jõelähtme Valda.
 Jõelähtme Vallavalitsuse poolt on fikseeritud, et Ramonsen OÜ on teostanud lõhkamistöid ilma Tehnilise Järelvalveinspektsiooni ja Jõelähtme Vallavalitsuse poolse lõhkamistööde kava kinnituseta.

II TOLM JA MÜRA. TUULTEROOS
Lk. 3. Peamiselt mõjutatavad keskkonnaelemendid, punkt 3: Inimeste tervis
Kuidas täpselt mõjutab inimeste tervist? Millised on müra, tolmu ja vibratsiooni täpsed riskifaktorid inimese tervisele? Tervisekaitseinspektsioon on täpsemalt ära määratlenud, milles seisneb keskkonnatervise ohtlikkus, miks ei ole seda teavet KMH-s kajastatud? http://www.tervisekaitse.ee/?mid=132

Lk. 3. Müra. „Võerdla küla elanikke graniidikaevanduse tehnokompleksi müra ei ohusta“.
Lk.46. Peatükk 4.11. Praegune müra ja õhusaaste tase. “...Käsitletava ala ja Jõelähtme valla potensiaalsed õhusaaste ja müraallikad on järgmised:
- Tln Lennuvälja lennukoridor
 Muuga sadam ja Iru elektrijaam
-Tln-Narva mnt ja pisut eemal olev sadama raudtee....”
Millise mõõdiku alusel on tehtud võrdlus Tallinn-Narva mnt müraohuga Võerdla
elanikele? Liikluse tihenemisest tingitud keskkonnamõju ei ole praeguses etapis võimalik
täpsemalt hinnata.
Ka selles punktis pole arvestatud Maardu Lõunakarjääris toimuvat kaevandustegevust. (Vt.eelmist, I peatükki). Samuti  Tallinna Prügilat, mille tegevuse tõttu on piirkonnas suurnenud liiklusmüra.
Kui hetkel olemasolevad müratekitajad ei ole korrektselt määratletud, siis on selge, et ka
edaspidine mürasaaste määratlus ei saa olla tõene.

Lk. 14. „Kaevis transporditakse maapeal asuvasse tehnokompleksi, kus toimub maavara lõplik töötlemine“ ja lk. 4 keskel „Kivimi purustamisel tekkivat müra/..../teha lõpptöötlus ehitusobjektidel“. Ühel juhul on selge, et maavara lõplik töötlemine toimub tehnokompleksis, teisel juhul on võimalikuks peetud müra vähendamiseks teha maavara lõplik töötlemine ehitusobjektil kohapeal. Kas nendes punktides on vasturääkivus?  Juhul kui ei ole, siis palume seda selgitada.

Lk. 66.  Miks erinevad mürataseme lubatud normid?
a) olemasolevad suvilad – II kategooria ( päeval 55 dB, öösel 40 dB)
b) Ületee talule–III kategooria (päeval lubatud 60dB ja öösel 45dB). Tähelepanuta on jäetud seik, et Ületee talus elatakse aastaringselt, aianduskooperatiivides vaid suvisel perioodil. Miks kohalikud elanikud peavad taluma pidevalt ja tugevamat müra? Kaevandustegevust planeeritakse ööpäevaringseks, seega on häiritud ka öörahu.

     Seni on kehtinud Ületee talu piirkonnas II kategooria. Mürataseme kategooriaid saab muuta vaid kohalik omavalitsus. Jõelähtme Vallavalitsusel palume kehtivat mürataseme II kategooriat  mitte muuta.

Lk. 41.”..Lähimad elamud asuvad 500 m kaugusel kagus Ületee kinnistul. Muud elamud ida poole on 1200 m kaugusel – Vainu, Tõnikse ja Toomla kinnistutel. Lähimad hooned (aiamajad) asuvad tehnokompleksist120…130 m kaugusel läänes. Põhjasuunas jäävad aiamajad 1300 m kaugusel...”
Milliseid aiamaju on peetud silmas mürataseme normide määramisel? Kui põhjasuunal olevaid, siis sel juhul asuvad Vainu, Tõnikse ja Toomla kinnistud lähemal, miks külatuumiku elamutele mürataseme norme määratud pole
" Tuleb silmas pidada, et mitmete häiringute olemasolul ei piisa inimeste heaolu tagamiseks iga keskkonnanormi hädapärasest täitmisest üksikult. Mitme lubatud piiri peal oleva häiringu koosmõju võib olla piisavalt ebameeldiv."
Samas väidab KMH, et liiklus- ja tööstusmüra kumuleeruvad vähesel määral. See   väide     ei ole tõene:
Mürakaartide järgi on Ületee talule mõjuv liiklusmüra 60 dB päeval, 50 dB öösel. Sellele lisandub kavandatava tehnokompleksi tööstusmüra 45 dB päeval, 40 dB öösel. Liiklusmüraga peaaegu võrdne, kuid teisest suunast kostuv müra ei saa kumuleeruda vähesel määral, vaid on elanikele väga häiriv.

Lk. 47. Valdavad edela ja lõunatuuled kannavad tehnokompleksist lähtuva tolmu, müra ja õhuheite peamiselt kirde ja põhja suunda. Vaadates tuulteroosi, selgub et läänetuuled on sama tugeva intensiivsusega kui lõunatuuled. Seega kanduvad samaväärselt tolm, müra ja keskkonnasaaste ka itta – Võerdla külla.
Lk 41.”..Lähimad elamud asuvad 500 m kaugusel kagus Ületee kinnistul. Muud elamud ida poole on 1200 m kaugusel–Vainu, Tõnikse ja Toomla kinnistud...”

Vasturääkivus. Nõuame selle punkti  korrigeerimist, sest vastasel juhul on tolmu ja müra oht dokumentide järgi Võerdla küla jaoks olematu – paber ütleb, et Võerdla elanikkonda saaste ei puuduta. Oleme tuvastanud fakti, et tuul toob kõik saasteliigid Võerdla elupiirkonda, ehkki KMH väidab vastupidist.

LK. 49 joonis 20.- mürakaart. Miks mürakaardil ei ole arvestatud tuule mõju, vastavalt tuulteroosile? On selge, et tuule mõjul muutub ka müra tugevus.

Tuulteroosi  ei ole arvestatud tolmu leviku kaardi koostamisel Lk.61 joon.21. Juhul, kui oleks arvestatud, ei oleks ringid mis tähistavad toorme käitlemisest tekkivaid PM10 kontsentratsioone, nii sümmeetrilised. Rohelisega märgistatud ala–tolmu konsentratsioon 40-60. Miks see ring teistega võrreldes nii kitsas on? Tundub, nagu oleks see sihilikult kohandatud lõppema täpselt Võerdla  külatuumiku piirile.

Ka pole välja toodud sessoonset erinevust. Kaevandamise intensiivsuse põhiraskus langeb 5 suvekuule – aeg mil sademeid esineb harvem ja seega on ka tolmu levikuks soodsam aeg.
Seetõttu on meiepoolne nõue KMH koostajale, et  kujundataks Tuulteroos mis arvestaks ka sessoonset erinevust.

Lk.62 Mitme lubatud piiri peal oleva häiringu koosmõju võib olla piisavalt ebameeldiv.     Mida tähendab “piisavalt” ebameeldiv, paluks täpsustada.

Nõuame, et kaevandustegevusega alustades paigaldataks külla statsionaarsed müra, tolmu ja radiatsioonisaastet hindavad mõõdikud.

Ammoniaagi suures koguses kasutamine külmutamisel lisab veelgi ohtusid ümbruskonna elanikele kuna on mürgine ja teatud olukorras ka plahvatusohtlik.

Korralikult on lahendamata saaste kumulatiivne mõju ning lisandumine juba olemasolevale saastele.

III MÕJU MAASTIKULE JA VISUAALSELE KESKKONNALE:
Lk.47. “..Kaevanduse tehnokompleks asub tervenisti Võerdla küla territooriumil...”
Lk.54 Peatükk 6.2.2 “... visuaalne keskkond muutub ja tõenäoliselt need ehitised mõjutavad maastikulist üldvaadet ..” Planeeritavad objektid tööstusalal on suuremõõtmelised. Üheks
neist 80 meetri kõrgune tõstetorn.  Kuidas suhestub  unikaalselt modernne vaade tööstusplatsile vaatega paarisaja meetri kaugusel algava Rebala Muinsuskaitseala ajaloolise miljööväärtusliku vaatega? Vaatamata sellele, et kaevandusalale muinasväärtuseid otseselt ei jää, on edaspidi küsitav Rebala Muinsuskaitseala miljööväärtuslikkus. Suure tõenäosusega lahkuvad piirkonnast paljud elanikud ning mahajäätud ja lagunevad taluhooned koos hooldamata tolmuste heina-ja põllumaadega viivad  omakorda veel allapoole muinsuskaitseala üldist väärtust.
Planeeritava Maardu II Graniidikaevanduse tehnokompleks kus toimub maavara lõplik töötlemine, jääb Võerdla külla. Jõelähtme Valla poolt algatatud Rebala Muinsuskaitseala Teemaplaneeringu (koostab OÜ Ruum ja Maastik) järgi on nimetatud ala kantud IV väärtusklassi ja tsooni VÕ4. Planeeringujärgselt on maa-alal  ette nähtud  rohekoridori tuumala säilitamine.
Lk.54 “..Kavandatava tööstuskompleksi ala on loetud roheala tuumalaks. Tööstusala vähendaks tuumala pindala 50 ha võrra...” Graniidimaardla rajamisega saaks hävitatud ka ainuke lähedalasuv metsa- ja puhkeala.
Lk. 64. Peatükk 6.7.5. “...Alternatiivid kaevanduse rajamisel. Kaevandamisest loobumine tähendab aga endise fosforiidikarjääri rikutud maastiku säilimist ja korrastamisest loobumist. Maa-ala jääb endiselt aktiivsest kasutusest ja majandustegevusest välja...” Fosforiidikaevanduse järgselt istutatud mets on kasvanud ja kujunenud juba arvestatavaks metsaalaks. Kuidas oleks võimalik seda ala veel paremini korrastada?
Prügila teest ida poole jääv Kroodi parkmetsa ringrada on praegu Maardu elanike poolt aktiivselt kasutuses. Peale karjääri rajamist on seal kõrgenenud radiatsioon, tolm, müra   ja teedevõrk k.a. raudtee. Arendajal on huvi rajada piirkonda puhke- ja spordikompleks. Keda peetakse sihtgrupiks, kes oleks need potensiaalsed huvilised, kes müra ja tolmu sees sportimise ja puhkamise võimalusi kasutama hakkaks?

 Võerdla vana küla kuulub Rebala TP järgi I-sse, kõige kõrgemasse väärtusklassi VÕ1, asub tehnokompleksist 1200 m kaugusel ning kohaliku kaitse all olev Ületee talukompleks vaid  500 m kaugusel. (kaugused välja toodud lk.41).
 
Lk.35, Peatükk 4.6.2 Väärtuslikud maastikud. “...Võimalik on minimaalne kaevandatava ala ja väärtusliku maastiku kattumine kaevandatava ala kaguosas (Võerdlas ja Rebalas!) mida VÕIB kaevandamise projektiga ka vajadusel vältida...” Võerdla küla elanikud nõuavad, et väärtusliku maastiku kattumist kaevandatava alaga TULEB vältida!

IV ASULAD JA RAHVASTIK
Lk.42 Peatükk 4.9.3. Vananenud andmetel baseeruv peatükk on infovaene, aegunud ja ei oma sisulist väärtust. Välja on toodud numbrid: Võerdla külas elab 2000 a. rahvaloenduse andmetel 10 elanikku, Rebalas 46, Ülgases 79. Rahvaloendusest on möödas pea 10 aastat. Toimunud on põlvkondade vahetus vanakülades. Viimaste aastate majandustõusu ja ehitusbuumi ajal on kõikides külades renoveeritud ja asustatud pärijate poolt vanu talukohti. On lisandunud uusi elanikke. Näiteks: Rebala küla uus elurajoon–Uus-Rebala kuhu on viimaste aastatega ehitatud 36 uut elamut. Sellest võib järeldada, et ainuüksi Rebala rahvaarv on võrreldes aastaga 2000 vähemalt kahekordistunud.
 Kuidas vananenud statistika loetlemine annab infot ja analüüsi graniidimaardla mõjust elanikkonnale 30 aasta perspektiivis? Ka juhul kui korrigeeritakse elanike arvu loetelus ei anna see sisulist analüüsi maardla mõjust rahvastikusituatsioonile.
      Oluline faktor, millega antud peatükk ei arvesta, on potensiaalne elanikkond, kes omab seal   maad või kinnisvara, kuid loodavat tööstusmaastikku silmas pidades ei oska seisukohta võtta kodu rajamise osas rajatava maardla piirkonda. Kõik elumajad, mis on tühjad või pooleldi tühjad ning kus statistika ja rahvastikuregistri järgi ei ela kedagi, tuleb arvesse võtta kui potensiaalsete elanike kodud.
Palume likvideerida mitte midagi ütlev peatükk ning koostada pädevate metoodikat valdavate rahvastikuspetsialistide eestvõttel korrektne rahvastikuanalüüs, samuti kohustada KMH koostajaid kasutama valla arengukava, sest selle kohaselt on valla suurim väärtus valla elanik. KMH lk. 73 kasutatud materjalide loetelus ei kajastu Jõelähtme valla arengukava kasutamine KMH koostamisel.

V. KINNISVARA. LÕHKETÖÖDE SUHTES VÕIMALIKUD TUNDLIKUD OBJEKTID. Lk. 50 joonis 18. ja lk. 49 on objektide nimistu. Võerdla küla osas ei ole nimekirjas ega ka ära märgitud joonisel 18. Tõnikse (24504:004:0155), Puska (24504:008:0440) ja Tõnu (24504:008:0277) elamuid. Näiteks Tõnikse elamu jääb täpselt Toomla ja Vainu elamu vahele, kuid kaardil seda ei ole. Need kinnistud jäävad samaväärselt kaevanduspiirkonda kui teised,
Vahemaad Võerdla küla tiheasustusalas on nii väiksed, et ka ülejäänud talude (Puska, Tõnu ja Tõnikse) suhtes on oht samaväärne kui teistel nimetatutel. Peale KMH kinnitamist võib juhtuda, et kolmanda osapoole kindlustus ei laiene kui lõhkamisest tulenevad seismilised protsessid või muud maardla tööst tingitud tagajärjed peaks hoonestusele kahju tekitama, sest neid hooneid "ei ole kinnitatud nimekirja". Kusjuures lk. 41 keskel kirjas lähimate elamutega kinnistud, sh Tõnikse, Puska ja Tõnu. Joonise autor on OÜ Steiger, keda AS Maves KMH-s ainult algallikana kasutab, kuid see vastus ei rahulda, sest KMH-s peab olema kõik, sh algallika info korrektne. Soovime, et antud joonis korrigeeritaks ja ilma muudatuste tegemiseta KMHs ei kajastuks.

1.Maardla mõjust tulenev kinnisvara hinnalangus–kuidas kompenseeritakse maa- ja majaomanikele? Maardu II Graniidikaevanduse koduleheküljel www.vool.ee välja toodud Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise peatükis kirjutatakse: “Sõltuvalt kaevanduse ja ventilatsioonisahtide väljaehitamisest võib tekkida negatiivne mõju lähedalasuvatele kinnisvara objektidele.” Võimalust kinnisvara hinna languseks  peetakse keskmiseks. Millise kinnisvarahindamise firma teenust sellise hinnangu andmisel kasutati? Samuti palume lahti selgitada, mida tähendab kinnisvaraterminoloogias kinnisvara hinnalanguse võimalus “keskmine”.
2.Kui omanik otsustab mitte võtta terviseriske või leiab muu maardla tööst tuleneva põhjuse, mille tagajärel peab otstarbekamaks piirkonnast lahkuda – siis kuidas kompenseeritakse omanikule tema vara? Vara vabaturul müüki paneku soovituse osas palume anda ka kohene adekvaatne hinnang sellele, kes on ostja. Ja selline ostja, kes on nõus maksma hinda, mis ei arvesta maardla negatiivsete mõjudega hinnalangust.
KMH Lisa 1 sisaldab varasemaid teabenõudeid ning koosolekute protokolle maardla teemal, kus käsitletakse ka kinnisvara puudutavaid küsimusi:
Lk. 21. “Seadusest tulenevalt peab kaevandaja kompenseerima kinnistu omanikule tekitatud kahju.”
Lk. 36. “Võimalik mõju piirkonna kinnistutele ja varale selgitatakse KMH raames”.
Lk. 70. Kaks alumist lõiku: Seoses kinnisvara turuvääruse langusega on arendaja nõus igat  konkreetset juhtumit eraldi käsitlema. .. Hinnangu sellele, kas mõju kinnisvara turuväärtusele eksisteerib, annab KMH. … Seadusest tulenevalt peab kaevandaja kompenseerima kinnistu omanikule tekitatud kahju.
Küsimused:
2.1.Palume nimetada kinnistu kahjude kompenseerimise aluseks olev seadus ja selles olevad paragrahvid, mis on aluseks väitele “seadusest tulenevalt peab kaevandaja kompenseerima kinnistu omanikule tekitatud kahju”.
2.2.Palume selgitada, kuidas nimetatud seaduse alusel hakkab kompensatsioonimehhanism reaalses praktikas toimima?
2.3.Ainus hinnang, mida KMH kinnisvara väärtusele annab on kaks lauset KMH lk. 57: “Kõigil Tallinn-Narva maantee ja tehnokompleksi vahele jäävatel kinnistutel ei ole elamuid ega muid hooneid. Kavandatud tegevuste realiseerumisel võib osade nende kinnistute väärtus langeda”.
Mis on nende lausete sisu?
Palume täpset loetelu, mida peetakse silmas “osade kinnistute” all, mille väärtus võib langeda.
2.4 Kinnisvarateemast jääb ebaselgeks kellele, mille alusel, mis kalkulatsiooni järgi ja millise mehhanismiga kompenseeritakse. Teeme ettepaneku töötada välja käesoleva kirja V peatükis küsimuses 2.1 nimetatud seaduse rakendusdokument kompensatsioonimehhanismiga.

Lk 4. “...Olulist negatiivset keskkonnamõju kaevandamisel Maardus on võimalik vältida, piisavalt leevendada ja kompenseerida...” Meie küsimus on: Miks olulist negatiivset keskkonnamõju  kaevandusalaga piirnevates Jõelähtme valla külades: Võerdlas, Rebalas, Ülgases vältida, piisavalt leevendada või kompenseerida ei peeta võimalikuks?

Lk. 10 Kaeveõõnte kaevandusejärgne kasutamine on jäetud lahtiseks.
Mis saab kaeveõõntest, kes teostab järelvalvet ja  kes tagab normaalse olukorra
1. peale kaevandustegevuse lõpetamist, näiteks 40 aasta pärast?
2. juhul kui kaevamisest loobutakse või see katkestatakse majanduslikel või tehnilistel põhjustel enne 30 aastat, kuniks kaevandusluba on taotletud?

Lk.73 Kasutatud materjalid. Kasutatud materjalide nimekirjas on välja toodud Maardu linna 2007 a. arengukava, kuid Jõelähtme valla arengukava nimekirjas ei ole. Miks?

On ilmselge, et Võerdla küla territooriumile planeeritava kaevanduse keskkonnamõju on oluline ning ületab oma tegevuskoha keskkonnataluvuse põhjustades keskkonnas pöördumatuid muutusi, seab ohtu inimeste tervise ja heaolu, kultuuripärandi ja vara.

Muutub küsitavaks Rebala Muinsuskaitseala (miljöö)väärtuslikkus.

Kuna aruanne ei ole asjakohane ega piisav ning “...keskkonnaeksperdil on raske hinnata. kas tootmine jääb pärast vajalike keskkonnameetmete rakendamist veel rentaabliks...” (lk.5), ei tohi  lubada KMH kooskõlastamist ning detailplaneeringu algatamist. Kuid vajalike ja eriti rangete keskkonnameetmete rakendamiseta on selline unikaalne ja suurejooneline kaevandamine ohtlik kogu kaevanduspiirkonnas elavate inimete tervisele ja varale; kohalikule looduskeskkonnale - taimestikule ja loomastikule ning meie kõigi ühisele põhjaveele.

Lugupidamisega,

Piret Pintman-Hellaste, Võerdla külavanem
Võerdla küla
74221 Jõelähtme vald

Koostöös Võerdla küla elanike ja kinnistuomanikega:
Ületee talu   Tiit Truumaa
Puska talu    Ants Tänav
Vainu talu     Paul Peetrimägi
Tõnu talu      Raivo Saarma
Toomla talu  Maiu Pintman
Tõnikse talu Mari Sepp
Esku talu      Tõnu Känd
Nigula talu    Lii Ero
Saue talu      Jüri Raik
Toomla II kinnistu Erbe Reim
Kivila kinnistu Vilve Kuimet

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Loo Vesi OÜ
juhatusele
Saha tee 9f
Loo, Jõelähtme vald
74228 Harjumaa

Koopia:
Jõelähtme vallavalitsus
Jõelähtme, Jõelähtme vald
74202 Harjumaa
                                                                                                                                                        28.04.2009

AVALDUS

Seoses 9. aprillil 2009 Jõelähtme valla koduleheküljel ning Riigi Teataja Ametlikes Teadaannetes Võerdla küla territooriumile planeeritava Maardu II Graniidikaevanduse Keskkonnamõjude hinnangu dokumendi avalikustamisega ( http://www.vool.ee/files/Graniit_KMH_aru_060409.pdf ) sooviksin Teiepoolset arvamust 2 küsimusele:

1. Lk 19 on esitatud kaart kavandatava tunneli asukohaga. Kaardi legendi järgi tähistab sinine täpp antud piirkonnas Cm-V veekihi töötavaid puurkaeve. Kas OÜ Loo Vesi hallatav puurkaev Võerdla külas ei kuulu nende kaevude hulka? Seda ei ole kaardile märgitud (ka Rebala ja Ülgase puurkaeve mitte) Või on nende märkimata jätmine põhjendatud?

2. Lk 55-56 peatükk: Avariide mõju Kambrium-Vendi veekihile "musta tsenaariumi" korral. Milline on Võerdla küla puurkaevu pumba absoluutkõrgus ja kas vajadusel saab seda sügavamale lasta, et kindlustada Võerdla küla elanike normaalne veega varustamine?

Lugupidamisega,

Piret Pintman-Hellaste
Võerdla külavanem